Draba butide

Romengo tšib so akhares pe romani,romska vaj romani chib hin jek tšib bi iego natio. Aro sáre them kaj douva raḱilas hin douva jek minoritetotšib. Hin biloḱo te del jek numri sar but hin manusha kon raḱila romani ,nebi feri aro Europa tenkaven te hi mahkar 14 ta 17 miljona. Romen hin trystales aro Europa ta aro vaure kontinenja, so tšérila romani pe jek transnationalno tšib.

Romani hunjula andi indisko tšibjakoskoḱa ta hin dóleke jek indievrokani tšib. O láv rom starakavá ”murhs,manus”.Tšiben hin dumodíjas te romengo áviba ando jek than aro Punjab aro divisako India ta Pakistan.Pálal historia nahte romen anda lengo áviboskothem dóleske ke sas kuŕiba.But vauripa romane skoḱa sas tšivdo te vadruven trystal mahkar vaure than ta thema aro rig andi europaki.

Sveit́iko minoritetotšib pálal 1500-bereh

Pálal 1500-bereh hin romen dživdo aro sveit́ikothem ta raḱade romani.Akadíves raḱilas douva anda pasa 40 000 Sveit́ika.Romani aro Sveit́ikothem sterdol bút varite sar: kalé,lovar,gurbet,sveit́iko roḿani (stamnaskiero),kaldaras,arli,romungri ta vaure. Dóla vaure varite hin dujrigjako hajiba aro bút paribosko vauriba. O kominikaton mahkar vaure varite tšérila tšihkas so harhal kan aljavá feri o romani láv. Núma aro vaure romani varite hin aŕe nína jek kotor úhliboskoláv anda vaure tšibja, so tšérila biloḱo te hajuvel vaures.

Pálal vauro bolibosko kuŕiba byryde romen te angatširinela pes te tšeren tšihkide áh́iba pe romengo kultur ta tšib. Dauva faudílo nína aro skandinavia aro agor pe 1960-bereh.Tšiben hin endo garade vaure skoḱa tšihkide ke vaure ta variso themengo asimilationspolitikos hin áhtas baro phagirba pe romengo sajpa te garaven lengo tšib ta lengo kultur.Romani hin pherdo katar bút vaure tšib. Nebi hin ni féra anda romani aro vaure tšib.

Tu džanes te eksemplura dála slang-ta saḱodivisijakoláv aro sveit́iko hin anda romani: tjej,haja(te dzanel), lattjo(tšihko,asavno) ta jycke ( dzuklo )